User:João Baptista Mutimaquel Júnior

From Wikimedia Incubator

MWALI OHINITHELEYA[edit | edit source]

Autor: João Júnior

NAMAROKOLO[edit | edit source]

Coelhos domesticados

ENIMUKHALIHA NAMAROKO NI ATTHU[edit | edit source]

Aavennye mwaamulopwana mmosa khuvira weettaka. Weettaka siisale, moolumwenkuni naahikhala nratta. Vanrattani vaavo saahivira ixitaraata piili ni alikatarawu. Aahivira-tho xipooro aatumphe nratta nne. Vanrattani vaavo yaahikhala enowa yuulupale yaarina miru mithannamosa. Aavira ti aavira vale aamuhopeliya. Elapo ele aahikhala reekule ni owo aahikhalana mwaana awe mwaamuthiyana aasiveliwa ni atthu. Ti aavennyayiye mwaamulopwana orowa wuurya. Khwiriyaka wiira mmuthele mwaana aka ola, muhana orowa wiiva enowa eri vanrattani vale, mwaahire siiso mwaana aka khamunimuthela.

Ti vaaruuhiyaaya akapwitthi ni mavaka, ophiyakaru vanrattani vale mmiravo ole, onamiryiwa. Amiravo khumalaka ilapo sootheene iye. Ti onivenyaawe mwaana mmosa aari namaroko khwiira:

__Mi kinoorowa iwo.

__Voo?

Khwiriyaka aayo. Atiithi awe ni ameya awe khumukohaka:

__Mwaana aka munoorowa? Khwiiraka:

__Kinoorowa aayo waareekule. Hooti, kaarwenle owuurya animwaari ala va. Vano taata-mutthuu ahaakhula wiira:

__Mwaakuxa animwaari awo, muhaana orowa omwiiva siriri ori vanrattani vale.

Enowa eyo yiitthaniwa siriri. Oorupa ooxeleliwa. Oovahiwa akapwitthi ni ohuukeleliwa mavaka ni maretthe manceeneru. Vano, namarokolo aahaakhula, khwiira:

__Miyo nnkinimutthuna kapwitthi kinimutthuna pixitoola. Oomukhulakasa ootheene mwaneene namarokolo. Oomuhelahela oolyo. Oovahiwa itiiru sootheene, oohela mmuxakuttu ni ookapatta. Oorowa mmpakha orattani. Oothoonyiheriwa nratta nle vamosa ni amwaara awe, ni khuhimeeriwa wira:

__Amwaarinyu kinaakelana owaani. Onihimya taata-mutthu. Vano namarokolo khwiiraka: "khivamulattu." Oohala namarokolo, oopacerya nsipo nawe iraka:

__Siriri we siriri, koorummwa sisiri ni ataata siriri mmurowele siriri namasiriri siriri.

__Siriri siriri mookiphwanya siriri, moorummwa siriri ni ataata anyu siriri, mmurowele siriri namasiriri, siriri siriri mookiphwanya siriri. Enaakhula enowa. Vano namaroko aanimoopa pixitoola:

__ "ttyawu ttyawu ttyawu", muru kukulu, "ttyawu ttyawu ttyawu", muru kukulu. Kukhalaka ti wiiva wene miru miili, khuhalaka miru mixexe ni maasi yaahivenyerya owelela vanrattani vale. Siiso, namarokolo aahitthikela wiipa nsipo nawe nle mukwaha wa nenli, khwiiva miru miili sa enowa ele, mwa mixexe iye saahala. Khutthikela-tho wiipa ni khwiiva miru miili sikina saahala ni khumaliherya miru mithannammosa enowa ele saarinaaya ni siiso, maasi ootheene yaahiwelela vanrattani vale. Nuumala, namarokolo aahoopa elulu iraka:

__Khurrrrrrrrrrrr!

Ataata-mutthu ni amaathi-mutthu erwaaka, yaaphwannye enowa eyo esareyiyeene vanrattani vale ni owo omakelaka oruulasa miru mithannammosa iye. Naahopiwa nlope. Atthu a mmuttettheni, mareekule, alipa-ookunya, akinaku yaarumeela atilifooni, ikureyo khusaryaka vale makhulupale a elapo ni a ilapo sookhopela yaahirwa vale aphwanyiwa maasi ale ootheene awelenleene ni enowa ele esanryeene va matopeni vale. Ti onikohiwaawe namarokolo wi:

__ Nkahaya va nto noolivekeni kavi? Vano namarokolo aahaakhula wiiraka:

__Miyo nkiniphavela musurukhu, nkinoona enithumelaaka. Kiniphavela empa aka, amwaara aka ni anamuteko ookivaha eyoolya ni maasi wira ohiyu ni othana kilyeeke ni kiwuryeke. Okhuma vaavo, nkela atekeliwaka empa awe ya nluku ya musulu. Khukuxiwaka vamosa ni amwaara awe khukelaka mmpani mme.

Tivo, namarokola onimakelaawe olya wa khula ewoora vapuwani, empa ele yoosulu enikhalaawe. siiso, onnivahiwa eyoolya ni onnikhupeliwa mavi awe.


Fontes:

ROSÁRIO, Lourenço Joaquim [1]A Narrativa Africana de expressão oral: Lisboa: Instituto de Cultura e Língua Portuguesa; Luanda: Angolê, 1989.

Cultura ― Expressão oral ― Línguas africanas ― Literatura ― África

  1. Cultura ― Expressão oral ― Línguas africanas ― Literatura ― África